Timór Lorosa'e: diferenças entre revisões
Conteúdo apagado Conteúdo adicionado
ortografia |
|||
Liña 58:
|}
'''Timór Lorosa'e''' (iha [[lia-portugés|portugés]]: ''Timor-Leste'') ne'e hanesan nasaun ida nebe moris ikus liu iha mundo rai klaran, tur iha fatin sorin Timur iha [[Rain Timór]], iha sorin ida hetan rai Timór nian rohan hanesan [[Oe-Kusi]] (''Oe-Kusi Ambenu''), iha fali lolon sorin nian kotuk mak [[Ataúru]], nune'e mos iha rain ki'ik oan balu nebe tur iha lolon sorin Timur nian nebaa. Rai Timór iha fronteira ho rai seluk mesak ida deit, mak rai [[Indonézia]] nian sorin nebee tutan malu ho iha sorin loro-monu nebe fahe malu ho sorin loro-sa'e, iha mos rai sorin nebe tutan malu ho Oe-Kusi.
Uluk hanaran [[Timór-Portugés]], tanba rai ne'e [[Portugál]] mak ukun to'o tinan 1975, to'o bainhira [[Indonézia]] hadau ka halo invazaun.
Lian nebe ema Timór Lorosa'e sira hotu hatene koalia mak [[lia-tetun|tetun]].
Liña 66:
Iha tinan ikus hirak liu ba, povu Timór-Leste hetan rezultadu impresivu partikularmente iha dezenvolvimentu sosiál no politikál. Ida ne'e largamente tamba sira nia esforsu rasik. Sira moris nafatin durante rejime kolonial, ultrapasa okupasaun tinan 24, no sai independente hafoin lori sofrimentu fenomenal no halo sakrifisiu bo'ot tebetebes.
Mas dezenvolvimentu ekonomia la'o neneik liu. Timór-Leste maka nasaun ne'
Nia ohin estadu membru [[CPLP]] nian.
Liña 125:
== Estadu dezenvolvimentu umanu nian ==
Pasu husi progresu jeral ne'e maka evidensia indikadores dezenvolvimentu umanu iha Timór-Leste – iha ne'
=== Saude ===
Liña 131:
Estandarte saude ne'e sei badak tebetebes. Esperansa moris nian iha [[2004]] nia estimasaun maka tinan 55,5 deit – tinan 54,0 ba mane no 56,6 ba feto. Povu Timor-Leste nian vulneravel nafatin ba moras respiratoria no tee-been no mos [[malaria]], [[dengue]], [[TB]] no [[lepra]].
Sira seidauk hasoru epidemia [[HIV]]/[[SIDA]] ne'
Iha ambiente saude ne'
=== Edukasaun ===
Estandarte [[edukasaun]] mos ladiak. Iha [[2004]], taxa alfabetizasaun adultu nian 50,1% de'it – 56,3% ba mane no 43,9% ba feto. Situasaun ne'e sei diak liu tan bainhira labarik barak liu tan maka eskola. Mas labarik barak liu maka la tama: entre 10% no 30% husi labarik tinan iha eskola primaria maka la iha eskola – partikularmente sira ne'
Iha mos edukasaun ituan tebe-tebes ba labarik sira ne'
== Indise dezenvolvimentu umanu ==
Liña 149:
Rendimentu kakiak ne'e rejista liu tan iha areas rurais (46%) duke areas urbanas (26%). Mas iha mos kontradisaun entre areas urbanas diferentes: ki'ik liu iha [[Dili]] no [[Baukau]] (14%) no a'as liu iha fatin seluk.
Ema ne'
Buat ida atu sukat luan liu tan kakiak maka indice pobreza umanu (IPU) ne'
=== Inseguransa alimentar ===
Estandarte saude mos resultadu husi falta ai-han. Uma kain rurais barak maka falta ai-han durante fulan ne'
Inseguransa ai-han ne'e iha parte balun tamba nivel badak husi produsaun aihan – konsekuensia ida husi rai ne'
=== Dezigualdade jeneru ===
Liña 170:
Obstaklu signifikativa ida atu hasa'e nivel dezenvolvimentu umanu maka estadu husi infrastrutura nasaun nian. Timor-Leste iha rede razoavel ida husi estradas prinsipais mas estradas sekundarias no tersiarias ne'e menus dezenvolvidus no durante tempu udan atu tama ba suku barak ne'e ladiak.
Fornesimentu [[eletrisidade]] mos la hanesan. Servisu ne'e razoavel diak iha areas urbanas, kobre uma kain 92% iha [[Dili]] no [[Baukau]], mas ne'e kobre deit 10% uma kain iha rurais: lolo'os ne'e iha tinan hirak liu ba proporsaun husi rezidentes rurais ne'
=== Ambiente ===
Ema Timor barak maka depende ba estadu husi [[ambiente]] natural. Infelizmenti, buat ne'e sai a'at lalais liu tan. [[Agrikultura]] ''tesi no sunu'', aumenta tan ho tesi ai ne'e la sustentavel iha dekadas no ahi han ailaran esposta tiha rai, no be sulin maka'as dasa tiha rai bokur. Buat ne'e sai a'at liu tan ho buka ai ba sunu: fonte enerjia prinsipal ba rezidentes rurais sira. Buat ne'e mos perigozu ba ema nia saude: sunu ai la ho efisienti iha dapur ne'
=== Kombate kakiak rural ===
Karik Timor-Leste hakarak hamenus nivel kakiak, nia sei persiza kresimentu [[ekonomia]] sustentavel. Kresimentu husi buat ruma ne'e sei susar atu komprende; [[ekonomia]] kontinua diminui nafatin haktuir dadafila tiha ema [[ONU]] nian. Saida maka sei persiza iha aban bain rua, nu entantu, ne'e la'os kresimentu husi buat ruma ida, mas kresimentu ''pro-kiak'' ne'
=== Agrikultura no dezenvolvimentu rural ===
[[Imajen:Lospalos klein.jpg|right|thumb|125px|Arkitetura tradisional Lospalos]]
Kresimentu tengki hahu'u ho agrikultura, ne'
Produtividade badak ne'e bele mai husi klima ne'
Timor-Leste persiza atu dezenvolve sektor [[agrikultura]] dinamiku ne'
Dalan ba oin ne'e provavelmente bazea ba kombinasaun husi opsaun ida ka liu husi opsaun báziku ha'at tuir mai ne'e:
Liña 191:
# Fó korajen ba organizasaun lokál sira – governu no parseiru dezenvolvimentu tengki fo korajen atu hari'i koperativa, asosiasoens agrikultores no grupus utentes.
# Involve ONG – reforsa [[ONG]] no organizasaun sosiedade sivil sira seluk, atu sira bele fornese servisu sira.
# Fó korajen ba sektor privadu – governu bele fo korajen ba sektor emprezarius sira ne'
Kualker balansu iha provizaun, Timor-Leste urjentemente persiza estratejia ne'
Prioridade ida imediata liu maka tengki hadi'a servisu kreditu. Opsaun ida maka hari'i Banku Dezenvolvimentu Rural, nune'e mos fo korajen liu tan ba banku komersial sira atu fo imprestimu.
[[Reforma agraria]] mos tengki liga ba buat ne'e, atu distribui fila fali propriedade [[agrikultura]] no atu fo titulu propriedade nian atu uza nudar garantia. Mos importante hotu atu hari'i kooperativas produtus no merkadoria barak liu tan, no mos kooperativas transportes atu liga areas produsaun prinsipal ho merkadu konsumu ne'
Sektor peskas mos bele diversifika hodi habo'ot tan aktividade peskas nian ba espesies ne'
== Objetivu Dezenvolvimentu Mileniu ==
Nudar pais independenti ne'
Relatoriu Dezenvolvimentu Umanu Global ba [[2003]] hatama Timór-Leste ba lista prioridade ne'ebe prioridade a'as liu iha 59 paizes ne'ebe maka persiza asoens urjenti atu alkansa ODM.
|