Timór Lorosa'e: diferenças entre revisões

Conteúdo apagado Conteúdo adicionado
k Bot: Hasai 166 ligasaun interwiki, ne'ebé agora mai husi d:q574 iha Wikidata
ortografia
Liña 58:
|}
 
'''Timór Lorosa'e''' (iha [[lia-portugés|portugés]]: ''Timor-Leste'') ne'e hanesan nasaun ida nebe moris ikus liu iha mundo rai klaran, tur iha fatin sorin Timur iha [[Rain Timór]], iha sorin ida hetan rai Timór nian rohan hanesan [[Oe-Kusi]] (''Oe-Kusi Ambenu''), iha fali lolon sorin nian kotuk mak [[Ataúru]], nune'e mos iha rain ki'ik oan balu nebe tur iha lolon sorin Timur nian nebaa. Rai Timór iha fronteira ho rai seluk mesak ida deit, mak rai [[Indonézia]] nian sorin nebee tutan malu ho iha sorin loro-monu nebe fahe malu ho sorin loro-sa'e, iha mos rai sorin nebe tutan malu ho Oe-Kusi. MaibeMaibé iha mos fonteira iha tasi nebe ketak malu ho [[Austrália]], [[Tasi Timór]] iha kanosan sorin. [[Dili]] mak sidade boot liuhotu no kota inan ba Timór.
 
Uluk hanaran [[Timór-Portugés]], tanba rai ne'e [[Portugál]] mak ukun to'o tinan 1975, to'o bainhira [[Indonézia]] hadau ka halo invazaun. MaibeMaibé sai [[Portugál]] nian rain nebe la hamerik ketak to'o tinan 1999. Ne'ebeebé mos sai hanesan provínsia ba "rua-nulu resin hitu" (27ª) ho naran "Timor-Timur". Ema Timór sira hamutuk "walu-nulu" porsentu (80%) mak hili ba ukun an iha [[referendu]] nebe [[Nasoins Unidas]] hala'o.
 
Lian nebe ema Timór Lorosa'e sira hotu hatene koalia mak [[lia-tetun|tetun]].
Liña 66:
Iha tinan ikus hirak liu ba, povu Timór-Leste hetan rezultadu impresivu partikularmente iha dezenvolvimentu sosiál no politikál. Ida ne'e largamente tamba sira nia esforsu rasik. Sira moris nafatin durante rejime kolonial, ultrapasa okupasaun tinan 24, no sai independente hafoin lori sofrimentu fenomenal no halo sakrifisiu bo'ot tebetebes.
 
Mas dezenvolvimentu ekonomia la'o neneik liu. Timór-Leste maka nasaun ne'ebeebé kiak liuhotu iha rejiaun, ho rendimentu per kapita $ 370 pur anu. No agora kiak liu tan: haktuir dada fila ema [[ONU]] no kolaboradores tulun nain sira, ekonomia kontinua diminui nafatin.
 
Nia ohin estadu membru [[CPLP]] nian.
Liña 125:
== Estadu dezenvolvimentu umanu nian ==
 
Pasu husi progresu jeral ne'e maka evidensia indikadores dezenvolvimentu umanu iha Timór-Leste – iha ne'ebeebé, maske komesa diak ona, sei do'ok los husi hirak ne'ebeebé iha nasaun seluk iha rejiaun ne'e. Esperansa moris nian badak, nivel edukasaun ne'e badak no proporsaun a'as husi populasaun moris iha liña pobreza nia okos.
 
=== Saude ===
Liña 131:
Estandarte saude ne'e sei badak tebetebes. Esperansa moris nian iha [[2004]] nia estimasaun maka tinan 55,5 deit – tinan 54,0 ba mane no 56,6 ba feto. Povu Timor-Leste nian vulneravel nafatin ba moras respiratoria no tee-been no mos [[malaria]], [[dengue]], [[TB]] no [[lepra]].
 
Sira seidauk hasoru epidemia [[HIV]]/[[SIDA]] ne'ebeebé maka'as, mas ema balun hatene kona ba ameasas ne'ebeebé buat ne'e iha, no ema ituan deit maka hatene oin sa atu prevene. Povu terus tamba saude ladiak, iha parte balu tamba sira seidauk hetan asesu diretamente ba servisu saude. Be no saneamentu mos menus: metade husi populasaun laiha asesu ba bee ne'ebé sira hemu ho seguru, no 60% laiha saneamentu adekuada.
 
Iha ambiente saude ne'ebeebé perigozu, labarik sira partikularmente esposta: husi kada labarik moris 1.000, serka de labarik 90 maka mate molok halo tinan ida. Sira ne'e vitima husi moras tempu labarik nian ne'ebeebé maka komun liu, inklui diareia no infeksaun respiratoria aguda; liu husi metade labarik sira iha tinan rua nia okos maka nunka hetan imunizasaun.
 
=== Edukasaun ===
 
Estandarte [[edukasaun]] mos ladiak. Iha [[2004]], taxa alfabetizasaun adultu nian 50,1% de'it – 56,3% ba mane no 43,9% ba feto. Situasaun ne'e sei diak liu tan bainhira labarik barak liu tan maka eskola. Mas labarik barak liu maka la tama: entre 10% no 30% husi labarik tinan iha eskola primaria maka la iha eskola – partikularmente sira ne'ebeebé husi familia ne'ebeebé kiak liu. Maske sira rejista, alunus sira iha tendesia atu halo ne'e tarde no depois tenke repete aula fali ka sai; menus husi metade labarik sira ne'ebeebé maka tama eskola primaria, kompleta edukasaun tinan nen.
 
Iha mos edukasaun ituan tebe-tebes ba labarik sira ne'ebeebé maka nia tinan seidauk to'o atu eskola: serka de 2% deit husi labarik iha tinan lima nia okos maka tama ba eskola pre-primaria ka infantariu ruma. Iha parte seluk husi eskala tinan nia rohan, adultu ituan deit maka tuir aula alfabetizasaun, karik buat ne'e organiza husi Governu ka ONG sira.
 
== Indise dezenvolvimentu umanu ==
Liña 149:
Rendimentu kakiak ne'e rejista liu tan iha areas rurais (46%) duke areas urbanas (26%). Mas iha mos kontradisaun entre areas urbanas diferentes: ki'ik liu iha [[Dili]] no [[Baukau]] (14%) no a'as liu iha fatin seluk.
 
Ema ne'ebeebé kiak liu maka sira ne'ebeebé menus edukasaun no sira serbisu barak liu maka iha area agrikultura. Faluk no oan kiak husi rezistensia, veteranu no antigu soldadu labarik sira mos, inklui sira ne'ebeebé maka kiak liu. Espesialmente labarik sira ne'e maka disvantajen no vulneravel – ida husi sanulu – ne'ebeebé maka lakon parenti ida ka liu.
 
Buat ida atu sukat luan liu tan kakiak maka indice pobreza umanu (IPU) ne'ebeebé maka konsisti husi medida kompostu privasaun ne'ebeebé kombina probabilidade husi sobrevivensia to'o tinan 40, [[analfabetizmu]], proporsaun labarik hirak ne'ebeebé nia todan menus no proporsaun husi sira ne'ebeebé maka falta asesu ba be mos. Desde 2001, Timor-Leste nia IPU aumenta, mas ituan deit; progresu iha sobrevivensia no alfabetizasaun hanesan taka deit deteriorasaun estandarte moris nian.
 
=== Inseguransa alimentar ===
Estandarte saude mos resultadu husi falta ai-han. Uma kain rurais barak maka falta ai-han durante fulan ne'ebeebé susar husi Novembru to'o Fevereiru. Agora dadaun ne'e 64% husi populasaun sira sofre inseguransa alimentar.
 
Inseguransa ai-han ne'e iha parte balun tamba nivel badak husi produsaun aihan – konsekuensia ida husi rai ne'ebeebé ladiak no jeralmente tamba teknolojia nivel badak, aumenta tan ho fallansa kolleita ne'ebeebé a'as, antes no depois de kolleta. Problema seluk tan maka distribusaun: agrikultor barak maka ladun iha kapasidade armazenamentu no hatene katak susar atu lori sira nia produtus ba merkadu.
 
=== Dezigualdade jeneru ===
Liña 170:
Obstaklu signifikativa ida atu hasa'e nivel dezenvolvimentu umanu maka estadu husi infrastrutura nasaun nian. Timor-Leste iha rede razoavel ida husi estradas prinsipais mas estradas sekundarias no tersiarias ne'e menus dezenvolvidus no durante tempu udan atu tama ba suku barak ne'e ladiak.
 
Fornesimentu [[eletrisidade]] mos la hanesan. Servisu ne'e razoavel diak iha areas urbanas, kobre uma kain 92% iha [[Dili]] no [[Baukau]], mas ne'e kobre deit 10% uma kain iha rurais: lolo'os ne'e iha tinan hirak liu ba proporsaun husi rezidentes rurais ne'ebeebé maka hetan kobertura eletrisidade atualmente diminui. Ema hirak ne'ebeebé hela iha sentrus urbanas prinsipais nia liur mos hetan servisu telekomunikasaun ne'ebeebé limitadu tebe-tebes.
 
=== Ambiente ===
Ema Timor barak maka depende ba estadu husi [[ambiente]] natural. Infelizmenti, buat ne'e sai a'at lalais liu tan. [[Agrikultura]] ''tesi no sunu'', aumenta tan ho tesi ai ne'e la sustentavel iha dekadas no ahi han ailaran esposta tiha rai, no be sulin maka'as dasa tiha rai bokur. Buat ne'e sai a'at liu tan ho buka ai ba sunu: fonte enerjia prinsipal ba rezidentes rurais sira. Buat ne'e mos perigozu ba ema nia saude: sunu ai la ho efisienti iha dapur ne'ebeebé ventilasaun ladiak ne'e, maka faktor signifikativa ida ba moras respiratoriu.
 
=== Kombate kakiak rural ===
Karik Timor-Leste hakarak hamenus nivel kakiak, nia sei persiza kresimentu [[ekonomia]] sustentavel. Kresimentu husi buat ruma ne'e sei susar atu komprende; [[ekonomia]] kontinua diminui nafatin haktuir dadafila tiha ema [[ONU]] nian. Saida maka sei persiza iha aban bain rua, nu entantu, ne'e la'os kresimentu husi buat ruma ida, mas kresimentu ''pro-kiak'' ne'ebeebé ekitativu no kria empregu sufisiente ba forsa traballu Timor-Leste nian ne'ebeebé maka aumenta tan. Ne'e mos persiza atu sustentavel, no la esplora [[rekursus naturais]] barak liu tan – no mos bazea ba aktividades ne'ebeebé bele ajuda atu hasa'e [[kultura]] no [[identidade nasional]].
 
=== Agrikultura no dezenvolvimentu rural ===
[[Imajen:Lospalos klein.jpg|right|thumb|125px|Arkitetura tradisional Lospalos]]
Kresimentu tengki hahu'u ho agrikultura, ne'ebeebé maka fo serbisu ba serka de kuartu tolu husi forsa traballu. Agrikultor barak liu maka moris ho kultura subsistensia, fo serbisu ba membrus familia iha parsela rai kikoan ida. Media husi propriedade rai ne'e serka de 1,2 hektares. Agora ne'e produtividade ne'e badak: output kada traballador ne'e ki'ik liu un desimu duke sira ne'ebeebé iha industria no servisu, no nudar rezultadu ida, agrikultura ne'e hamosu deit un kintu husi [[PIB]].
 
Produtividade badak ne'e bele mai husi klima ne'ebeebé la favoravel, rai bokur ne'ebeebé ladiak, no ladun iha estrada no infrastrutura seluk tan. Mas iha numerus balun husi restrisoens seluk ba dezenvolvimentu [[agrikultura]]. Jeralmente agrikultor sira falta input no makinaria, no mos jestaun no kompetensia seluk tan ne'ebeebé maka bele halo sira foti vantajen husi nivel teknolojia ne'ebeebé a'as liu. Sira mos infrenta restrisoens finanseiras: sira laiha asesu diretamente ba kreditu, no mezmu sira lakohi investe tamba sira laiha garantia titular ba sira nia rai.
 
Timor-Leste persiza atu dezenvolve sektor [[agrikultura]] dinamiku ne'ebeebé maka la'os hamosu deit rendimentu barak liu tan ba agrikultor sira, mas mos kria oportunidade ba empregu iha sektor seluk. To'o agora polítika [[Governu]] atu alkansa buat ne'e konsentra tiha ona ba fornese infrastrutura no servisus sosiais, mas oferese deit servisus ekonomikus limitadus ho espektativa katak sektor privadu sei muda atu taka koak. Mas, sektor privadu ne'e sei iha faze embrionaria, tamba ne'e maka [[Governu]] sei persiza nafatin atu toma lideransa mezmu ba servisu ekonómiku sira.
 
Dalan ba oin ne'e provavelmente bazea ba kombinasaun husi opsaun ida ka liu husi opsaun báziku ha'at tuir mai ne'e:
Liña 191:
# Fó korajen ba organizasaun lokál sira – governu no parseiru dezenvolvimentu tengki fo korajen atu hari'i koperativa, asosiasoens agrikultores no grupus utentes.
# Involve ONG – reforsa [[ONG]] no organizasaun sosiedade sivil sira seluk, atu sira bele fornese servisu sira.
# Fó korajen ba sektor privadu – governu bele fo korajen ba sektor emprezarius sira ne'ebeebé maka iha interese atu fornese servisus, liu husi dedusaun impostu no asesu ba kreditu.
 
Kualker balansu iha provizaun, Timor-Leste urjentemente persiza estratejia ne'ebeebé maka klaru ba dezenvolvimentu rural pro-kiak. Ne'e mos sei persiza investimentu publiku bo'ot liu tan no mos kordenasaun diak liu tan ho administrasaun, tamba responsabilidade ba dezenvolvimentu rural ne'e fahe ba ministeriu no ajensia balun.
 
Prioridade ida imediata liu maka tengki hadi'a servisu kreditu. Opsaun ida maka hari'i Banku Dezenvolvimentu Rural, nune'e mos fo korajen liu tan ba banku komersial sira atu fo imprestimu.
 
[[Reforma agraria]] mos tengki liga ba buat ne'e, atu distribui fila fali propriedade [[agrikultura]] no atu fo titulu propriedade nian atu uza nudar garantia. Mos importante hotu atu hari'i kooperativas produtus no merkadoria barak liu tan, no mos kooperativas transportes atu liga areas produsaun prinsipal ho merkadu konsumu ne'ebeebé importante liu. Ho asesu diak liu tan ba merkadu, agrikultores sira bele diversifika produsaun husi manu domestika no manu tolun no investe barak liu tan iha hakiak animal nian.
 
Sektor peskas mos bele diversifika hodi habo'ot tan aktividade peskas nian ba espesies ne'ebeebé moris iha tasi klean.
 
== Objetivu Dezenvolvimentu Mileniu ==
Nudar pais independenti ne'ebeebé foun liu, Timór-Leste hahu'u ODM ne'e tarde. Iha mundu tinan atu hahu'u objetivu hirak ne'e maka [[1990]]. MaibeMaibé tinan [[1990]] ne'e la propriu ba Timor-Leste, ne'ebeebé maka foin hetan [[independensia]] hafoin tinan sanulu ba oin. Tinan ne'ebeebé maka propriu atu hahu'u maka [[2001]]. Ne'e signifika katak emves de hamenus kiak ba metade entre [[1990]]-[[2015]], Timór-Leste nian objetivu atu hamenus kiak to'o serka de un tersu entre [[2001]] no [[2015]]. Maski ho ajustamentu hanesan ne'e, Timor-Leste infrenta dezafiu bo'ot.
 
Relatoriu Dezenvolvimentu Umanu Global ba [[2003]] hatama Timór-Leste ba lista prioridade ne'ebe prioridade a'as liu iha 59 paizes ne'ebe maka persiza asoens urjenti atu alkansa ODM.