ASEAN: diferenças entre revisões

Conteúdo apagado Conteúdo adicionado
k Reverted edits by 189.48.188.8 (talk) to last revision by Legobot
Liña 13:
Maske husi nia objetivu prinsipál sai hanesan eliminasau kresente husi direitu alfandegáriu ba [[komérsiu]] hotu-hotu ho paiz Asosiasaun nian, rekoñese katak laos posivel hodi realiza maski paiz sira iha posibilidade hodi adapta nia [[ekonomia]] nasional ba konkorrénsia externa (rai liur) nia moris.
 
=== Komérciu externu ASEAN nian ===
kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkk
 
Nune'e, de faktu estabelese ona lista produtu nian tolu kona ba sensibilidade husi setor produtivu idak-idak iha kontestu ba ekonomia reziaun nian:
 
* Lista husi bens "sensível" nian ida, hanesan bens agríkula nebe la prosesu, ba sira nebe hanesan fo periodu tempu nian ida nebe naruk hodi abranja husi CEPT, tenki iha atensaun ba kazu espesifiku husi paiz no produtu idak-idak.
* Bens ida nebe hasai ho temporária, ba buat nebe tarifa imposta ba troka intra-rejional sei reduz ba taxa ida husi porsentu 0 - 5 (0-5%), maski hetan sob protesaun tarifária, nebe hatama ona iha polítika governu husi paiz nebe importa/hatama salvaguarda interese husi produtu nasionál balu; no
* Lista husi bens ekskluzaun efetiva nian.
 
Implementasaun husi eskema ida ne'e, destinadu hodi aumenta liu tan troka ho paiz rejiaun neba nian nebe produs sira nia ai-fuan. De faktu, troka hirak ne'e sei aumenta husi osan [[dólar amerikanu]] biliaun 44 iha tinan 1993 ba biliaun 95 (liu tan dobru) iha tinan [[2000]], hatudu husi taxa kresimentu anual nian besik porsentu 12 (12%). Resultadu ne'e hanesan katak [[komérsiu]] intra-ASEAN nebe hatudu iha tinan [[2000]] besik porsentu 23 (23%) husi [[komérsiu]] internasional rejiaun nian.
 
Maibe valor/folin ne'e konsidera ona modestu husi observadór balu, maka justifika situasaun ne'e hanesan faktu husi estrutura produtiva husi paiz oin-oin sai konkorrénsia liu tan du ke komplementar. Komplementaridade ho [[ekonomia]] nebe maka iha, no entantu, mai aumenta ba buat nebe maka fundamentál ona papel nebe maka halao ona husi empreza estranjeira (rai-liur) nian (ezemplu, hanesan ema [[Japaun]] sira) lokaliza ona iha rejiaun paiz oin-oin.
 
Husi ne'e rezulta katak [[komérsiu]] internasional paiz ASEAN nian kontinua dezenvolve nafatin liu-liu ho paiz eksterior (rai-liur) nian ba Asosiasaun.
 
La kontente ho rezultadu ne'e, no benefisiandu ho tempu nebe lao – nebe kontribui hodi diminui (hatun) sentimentu rekuza nian husi "integrasaun ekonómika" bo'ot ida prefere liu ba fomentu simples ida husi "komérsiu livre" maka iha karákter prosesu hotu-hotu – paiz ASEAN sira desidi ona iha fulan [[Setembru]] tinan [[2003]] iha simeira [[Phnom Penh]] ([[Kamboja]]) nian, hodi aprova aprofundamentu grau integrasaun ekonómika ho sira duni liu husi konstituisaun Komunidade Ekonómika ASEAN nia. Hanesan ida nebe refere ona iha komunikadu konjuntu nebe divulga ona, ida "maka hanesan AEC, ASEAN (iha tinan [[2020]]) oin mai merkadu ida no baze produtiva únika ida, karakteriza ona husi sirkulasaun livre merkadoria nian, servisu, investimentu no servisu espesializadu hanesan liberdade bo'ot ida husi sirkulasaun kapitál nian".
 
=== Timór-Leste ===